Kas te ka mäletate mis aasta aega tagasi minu elus toimus? Tegelt ma ei tea kas ma üldse kirjutasin sellest siia nii detailselt, sest tuju selleks ilmselgelt ei olnud väga sobilik. Kes ikka tahaks kirjutada enda murtud südamest.
Just see seisund mul ka oli - murtud süda... ja veel milline. Ausõna ei mäleta, millal ma nii väga kunagi ühegi mehe pärast nutnud olen, kui Andrei. Oh seda rumeenlast.
Ma tõepoolest arvasin, et sellest saab midagi väga väga erilist, selle asemel sain aga murtud südame ja võime mehi ja nende mesijuttu veelgi vähem uskuda. Mitte, et ma sellest kinni pidasin, sest alles hiljuti räägiti mulle jälle sarnast juttu, et mänge ei mängi... toimub aga mäng mängu otsa. Aitäh!
Eniveis, oleks aga aeg keerata uus lehekülg... nagu ikka mul kombeks. Korrutamine on tarkuse ema - sa ei saa arvata, et üks inimene suudab sind teha õnnelikuks, ainult sina ise saad end õnnelikuks teha, kõik ülejäänu on boonuseks.
Nii ma siis ka otsustan (ma loodan, et läheb läbi), et see nädal on viimane nädal, kui toimub kesknädalane jooming esmaspäevast neljapäevani. Edaspidi püüan sellel ajal hoopis teed kohvikus juua ja alkoholitarbimist vähendada ja lükata vaid nädalavahetustele (reede/laupäev), sest mis mind õnnelikuks teeb? TRENN! Just nimelt trenn. Ise ka ikka veel imestan, et tahan seda nii väga. Kõige rohkem aga tahan näha tulemusi, milleni ma tean, et olen võimeline ka jõudma, sest aprillis oli mul päris hea seis. Murtud süda aitas antud juhul... ja LAV.
"We found love in a hopeless place."
0 kobedat naist kommenteerivad:
Postitage kommentaar