Ooookei. Noorsooromaani võistlus ei läinud nii nagu ma oleksin lootnud. Kõik minu oletused ja ahastused, uskumused ja unistused olid valed ja ma kujutasin endale taaskord väga palju asju ette. Samas kui ma loen võidutööde teemasid, siis pole ka ime, et ma ei võitnud. Need räägivad rassismist ja homoseksuaalsusest ning mina pekasin seal oma deemonitega võitlema? Hmm... Lihtsalt mingil hetkel muutusin ma juba nii kindlaks ja uskusin siiralt, et ka minu unistused täituvad ükskord, kuid võta näpust. Poleks vist pidanud nii paljudele inimestele sellest võistlusest rääkima :D Seega kas ma peaksin nüüd hakkama ise oma raamatut kirjastustele promoma või annan alla ja lasen masendusel võita?
“Win as if you were used to it, lose as if you enjoyed it for a change.”
Ärge aga sundige mind B.d sebima - ma EI OSKA sebida!!!
Täna läksin kooli lühikese seelikuga. Ma leidsin, et kuna ma ei tea kauaks see enam-vähem peenem kints püsima jääb, siis tuleb seelik kiiremas korras ära testida. Ning kuna Siiri oli nii hea ja tore, et sõidutas mind kooli ja tagasi autoga, siis oli mõnna soe ja kasutasin võimalust.
Jõudsin kenasti mata tunni alguseks. Ja ma ei tea kas see oli kogemata või õpetaja NIMME jagas kõigile eraldi tööd kätte, et me ei saaks neid enam kellegagi vahetada. Ehk siis ma ei saanud Hannakaga sama rida teha nagu tavaliselt. Seega pidime töö käigus teema selgeks saama ja kusjuures saime ka. See oli isegi põnev teema. Õpetaja oli ka suht rahul sellega, et ma esimest korda üle pika aja ise oma töö ära lahendasin :D
Hmm... no ja kuidas saab üks koolipäev olla ilma B.ta? Ei saagi. Seega vahepeal oli mul vaja koolimaja peal ringi seigelda ning koguda õpetajate allkirju Itaalia reisiks. Noooh ja kõndisin B. klassi kõrvalt mööda, aga ta oli krt klassivendadest ümber piiratud. Pärast kõndis ta meist mööda (mina ja Rahel), aga siis ma ka ei märganud tema pilku, ega ma tegelt väga talle otsa ju ei vaata :D. Samas ma ei tea kas olla õnnelik selle pärast või mitte (keegi ei ütle midagi mu jalgade kohta :D Seega kas hea või halb?!). Noooo TEGELIKULT ta pärast vaatas küll natukeseks meie poole kui me seisma jäime temast paarkümmend meetrit eemal. Samas ta võis vabalt ka Rahelit tsekata. Oleks ma poiss, ma tsekiks ka teda (Rahelit siis).
Tipphetk oli aga pärast tunde. Ootasime Hannakaga Siirit üleval "fuajeees". Mingil hetkel läksid välja ka B. ja tema klassivennad. Hannakas üllatuslikult tõmbas ka minu siis koolimajast välja ja siis õues kõva häälega hakkas lampi naerma (noh, eks me vestluses olime, aga see naer oli liiga vali :D). Seda siis selleks, et B. tagasi vaatakas. Ma ei julgenud taaskord talle otsa vaadata :D:D No ja siis igatahes oli ta mind vaadanud. Ja vaadanud. Ja vaadanud. Nii väitis Hannakas, nagu ka tema klassivennad. Hmmm... ma ei tea. Eks siis homme või never saab rohkem teada. Mai tea, vähemalt teab ta nüüd äkki rohkem minu eksistentsist.
Hmm... no ja kuidas saab üks koolipäev olla ilma B.ta? Ei saagi. Seega vahepeal oli mul vaja koolimaja peal ringi seigelda ning koguda õpetajate allkirju Itaalia reisiks. Noooh ja kõndisin B. klassi kõrvalt mööda, aga ta oli krt klassivendadest ümber piiratud. Pärast kõndis ta meist mööda (mina ja Rahel), aga siis ma ka ei märganud tema pilku, ega ma tegelt väga talle otsa ju ei vaata :D. Samas ma ei tea kas olla õnnelik selle pärast või mitte (keegi ei ütle midagi mu jalgade kohta :D Seega kas hea või halb?!). Noooo TEGELIKULT ta pärast vaatas küll natukeseks meie poole kui me seisma jäime temast paarkümmend meetrit eemal. Samas ta võis vabalt ka Rahelit tsekata. Oleks ma poiss, ma tsekiks ka teda (Rahelit siis).
Tipphetk oli aga pärast tunde. Ootasime Hannakaga Siirit üleval "fuajeees". Mingil hetkel läksid välja ka B. ja tema klassivennad. Hannakas üllatuslikult tõmbas ka minu siis koolimajast välja ja siis õues kõva häälega hakkas lampi naerma (noh, eks me vestluses olime, aga see naer oli liiga vali :D). Seda siis selleks, et B. tagasi vaatakas. Ma ei julgenud taaskord talle otsa vaadata :D:D No ja siis igatahes oli ta mind vaadanud. Ja vaadanud. Ja vaadanud. Nii väitis Hannakas, nagu ka tema klassivennad. Hmmm... ma ei tea. Eks siis homme või never saab rohkem teada. Mai tea, vähemalt teab ta nüüd äkki rohkem minu eksistentsist.
“Do not spoil what you have by desiring what you have not; remember that what you now have was once among the things you only hoped for.”
